„Kõik me ju mala kohtujärje ette.” (Roomlastele 14,10)
Kohtumõistmise päeva iseloomustavad kaks asja: autasud ja kahetsused. Jeesus pöörab meie tähelepanu sellele loost kolmest sulasest, kes peremehelt saadud talente haldma pidid. Esimesed kaks investeerisid oma talendid ning neid autasustati selle eest. Kolmas mattis aga oma talendi maha ning tema üle mõisteti vastavalt sellele kohut. Esimesed kaks mõtlesid oma võimaluste üle, vaatasid numbreid, astusid julguse samme ning olid valmis läbi kukkuma. Selle tulemusena teenisid nad ära heakskiidu: „Tubli, sa hea ja ustav sulane.” (Mt 25,21) Jumal ei autasusta rumalust. Enne, kui sammu astud, räägi sellest temaga. (vt Õp 3,5-6) Kolmas sulane ütles aga: „Ma kartsin, läksin ära ja peitsin sinu talendi maa sisse. Vaata, siin on sinu oma!” (Mt 25.25) Ta tegi kõige tavalisema vea: vedas oma isandat alt sellega, et ei kasutanud oma talenti. Mõned investeerivad oma talendi ja omistavad au Jumalale, mõned aga kuritarvitavad seda ning kurvastavad Jumalat. Mõned austavad vilja ja teised solvavad Jumalat oma vabandustega. Mida Jumal sellest viimasest arvab? „Sest igaühele, kellel on, antakse, ja tal on rohkem kui küllalt, kellel aga ei ole, selle käest võetakse ära seegi, mis tal on.” (Mt 25,29) Hirm on usu vastand ja „ilma usuta on võimatu olla meelepärane.” (Hb 11,6) Astu käesoleval aastal usu samme. Jumal ei jäta Sind hätta. Riski – ta ei jäta Sind häbisse. Isegi kui koperdad teel edu suunas, siis julgustab ta Sind ette kujutama päeva, kui tunned tema kätt oma õlal ja kuuled sõnu: „Tubli, sa hea ja ustav sulane.” (Mt 25,21)
