Kui Jeesus palvetas II

„Ta läks tühja paika ja palvetas seal.” (Markuse 1,35)  

Palvetamata jätmine on kindel viis läbi kukkuda. Jeesus ei ebaõnnestunud kunagi, kuna ta palvetas pidevalt. Ta tegi seda siis, kui tema süda oli raske. Oma maapealse teenimise ajal võeti tema sugulane Johannes Ristija vangi ja tal raiuti pea maha. „Kui Jeesus sai sellest kuulda, eemaldus ta sealt paadiga tühja paika, et olla omaette.” (Mt 14,13) Pettumus, mahajäetus, lahutus ja surm kirjutavad meie elus peatükke. Tänu Jumalale heade arstide eest, kuid mitte keegi ei suuda selliselt haavu siduda kui Jumal. „Ta parandab need, kelle süda on murtud, ja seob kinni nende valusad haavad. Tema määrab tähtede arvu ja nimetab neid kõiki nimepidi.  Meie Issand on suur ja vägev rammult; tema mõistus on määratu.” (Ps 147, 3-5) Armastav Jumal pöörab igale olukorrale tähelepanu, olgu see suur või väike. Et mõista Jumala tervendamist, tuleb vaadata Iiobi elule. Keegi ei kaotanud rohkem kui tema, kuid ometi tõi Jumal ta sellest kõigest välja. „Siis sa võiksid unustada vaeva, mõelda sellele kui äravoolanud veele. Su eluiga saaks kaunimaks kui keskpäev, pimedus oleks nagu hommik. Siis sa võiksid olla kindel, et lootust on. Sa tunneksid ennast turvalisena, ja saaksid rahulikult magada.  Sa võiksid maha heita, ilma et keegi hirmutaks. Ja paljud tuleksid sind meelitama.” (Ii 11,16-19) Kas Sinu süda on raske? Siis käitu nagu Jeesus – palveta.