„See, kes on teis, on suurem sellest, kes on maailmas.” (1. Johannese 4,4)
Saatan on langenud ingel, kes ei soovinud Jumalat ülistada, vaid ihales tema trooni. Inglid, nagu inimesedki, on loodud Jumalat teenima ja ülistama. Ka neile anti vaba tahe, kuidas muidu saaksid nad ülistada? Saatan soovis end aga ülimaks teha „Ma lähen üles pilvede kõrgustikele, ma teen ennast Kõigekõrgema sarnaseks.” (Js 14,14) Selle peale heideti ta taevast välja: „Sind tõugati alla surmavalda, kõige sügavamasse hauda.” (Js 14,15) Saatan ei ole muutunud. Ta on niisama enesekeskne ja piiratud kui tookord. Isegi, kui tema süda oli hea, oli Jumal temast suurem. Jumal teab kõike, kuid inglid teavad vaid seda, mida Jumal neile avaldab. Jumal on kõikjal, aga inglid saavad olla vaid ühes kohas korraga. Jumal on kõikvõimas, kuid inglite jõud tuleb Jumalalt. Nii on Jumal ikkagi saatanast kõrgemal. Iga kord, kui ta üritab oma staatust parandada, on tõeline kasusaaja ikkagi Jumal. Kirjanik Erwin Lutzer kirjutab oma raamatus „Paradiisi roomaja” (“The Serpent of Paradise”): „Saatana roll sõltub Jumala nõuandest ja eesmärgist. Peame meeles pidama, et tal on hirmutav jõud, kuid teadmine, et selle kasutamise üle valitseb Jumal, annab meile lootust. Saatan ei saa oma soovi järgi inimesi rünnata.” Saatan tahab seda aga saladuses hoida. Ta eelistab Sind petta ja püüab Sind panna arvama, et ta on sõltumatu jõud piiramatute võimetega. Ta ei soovi, et teaksid järgmist tõde: „Jumala vaim, kes on Sinus, on suurem kui saatan.” (vt 1. Jh 4,4)
