Ja Issand ütles mulle: Isegi kui Mooses ja Saamuel seisaksid minu ees, ei oleks mu hing siiski mitte selle rahva poolt.” (Jr 15,1)
Viies erinevus seisneb palves. Piiblis on kahes kohas mainitud Simsoni palveid: esimest korda, kui ta oli janust suremas ja vajas vett (Km 18,15) ja teine kord kui ta oli kõik kaotanud ja viibis vanglas. (Km 16,28) Ta oli kui väike poiss, kelle käest küsiti, kas ta palvetab igal õhtul. „Ei, mul pole praegu midagi tarvis.” Saamueli kohta ütleb Piibel: „Saamuel hüüdis Issanda poole ning Issand andis selsamal päeval äikest ja vihma. Siis kogu rahvas kartis väga Issandat ja Saamueli.” (1 Sm 12,18) Üks kõige suurematest kiitustest, mida Jumal kellegi kohta öelnud on, kehtib Saamueli palveelu kohta: „Ja Issand ütles mulle: Isegi kui Mooses ja Saamuel seisaksid minu ees, ei oleks mu hing siiski mitte selle rahva poolt.” (Jr 15,1) Selline tugev suhe oli Saamuelil Jumalaga. Piibel räägib ka Jeesuse palveelu kohta. Mõnikord palvetas ta terve öö, teistel kordadel tõusis varakult, et palvetada. See oli tema teenistuse edu saladus. Ta panustas regulaarselt palvesse, et jõudu ammutada. Kas oled tähele pannud, et ta palvetas harva nende eest, keda tervendas? Miks? Sest ta oli juba palves aega veetnud. Selle kohta öeldakse ka, et ta oli palvet täis. Niisugune ongi võiduka kristliku elu saladus.
„
