„Te tunnetate tõde ja tõde vabastab teid.” (Johannese 8,32)
Ettekujutus ideaalsest abielust eksitab ja petab meie lootusi. See omakorda valmistab meid ette lahkuma, kui ettekujutus ja reaalsus kokku põrkavad. Viimane juhutub aga alati. Vaid siis, kui lepid ebatäiuslike inimestega, olles ise üks neist, leiad abielus kestva rõõmu. Järgnevatel päevadel vaatame mõningaid kõige levinumaid väärkujutlemi, mis abielu kohta olemas on. Armunool. Arvame, et kui oleme õigel ajal õiges kohas õige inimesega, siis tabab meid armunool ning algabki igavene õnn. Kahjuks on nii, et kui oleme lastest, tööst ja argimuredest väsinud, on ka armunool haihtunud. Armumine sütitab, kuid argipäev väsitab. Kuna me vahetame armumise ja armastuse omavahel ära, siis arvame ekslikult, et armastus on lahkunud ja peame sellele järgnema. Armastus ei ole kuhugi kadunud ja alguse säde saab taas süttida, kui inimesed tahavad koos olla ja raskustele vastu astuda. Isetu armastus hoiab koos. Piibel ütleb: „Armastus on pika meelega,
armastus hellitab, ta ei ole kade, armastus ei kelgi ega hoople, ta ei käitu näotult, ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu. Ta ei jäta meelde paha, tal ei ole rõõmu ülekohtust, aga ta rõõmustab tõe üle. Ta lepib kõigega, ta usub kõike, ta loodab kõike, ta talub kõike.” (1 Kr 13, 4-7)
