„Kes vitsa ei tarvita, vihkab oma poega, aga kes teda armastab, karistab teda aegsasti.” (Õpetussõnad 13,24)
Vanemana on Sul oma lapse ees kohustused. Esimene neist on kiindumus. Piibel ütleb, et kui oma last armastad, siis karistad teda. Seda tuleb teha armastuses, mitte vihas. Kui jätad oma lapse distsiplineerimata, siis teed seda armastusest enese, mitte lapse vastu. Nii nagu vesi, järgime ka meie teed, kus takistus on kõige väiksem. On oluliselt lihtsam lasta asjadel minna omasoodu, vältida konflikte ning loota, et asjad lähevad paremuse poole, kui ära kannatada lapse karistamise valu. Piibel ütleb: „Keda Issand armastab, seda ta karistab otsekui isa poega, kellele ta head tahab.” (Õp 3,12) Jätkem see meelde. Kõige suurem ja targem isa on Jumal. Ta mitte lihtsalt ei armasta, vaid ongi armastus. Ka tema karistab ning iga lapsevanem, kes oma järglase puhul sellest keeldub, ütleb oma käitumisega, et on parem vanem kui Jumal. Armastus teeb alati teise inimese jaoks parimat. On aegu, kus armastus nõuab distsipliini ja harjutamist.
